neljapäev, 9. oktoober 2014

it's my birthday,

Nii laulab will.i.am , ajee partheeeey.  tegelikult on sündmus laupüäeval. Plaanis on sushi ( kui sulle sushi ei maitse, siis ära tule ütlema, et see on sitt), arvatavasti tuleb see üks patupäev, kus saab süüa lademetes. Tähelepanu mulle nii väga ei meeldi, eriti ei meeldi mulle emadepäev (mul ei ole emade vastu midagi) ja sünnipäev. Mulle ei meeldi kallistamine, reedel ma küll nii palju tähelepanu ei saa, kui laupäeval. Ainult selle pärast, et mul on sünnipäev, maybe i was born with c-section. Happy removal-day for me. jei.Mütsid pähe ja naeratus näole, i'm soo special. Laupäeval saab kringilit, noormees äkki viib buksi sööma, aga siiski sellest ma keeldun ja nabrinka äkki viskab viisakusest mulle veinipudeli näpu vahele. Vöi kingib oma tolmuimeja äkki.See oleks loomulikult parem, kui vein.
Mulle meeldib, kui kingitakse praktilisi asju. Eelmine aasta soetasin endale teleka, millel on 43tolli, minu ustav söber. Noormees vöitis töö poolt vinge (suhteliselt väikse siiski) kodukinosüsteemi, ajee, raha jäi sealt poolt alles. Siis sain veekeetja ning triikimislaua. Asi oli lihtsalt selles, et olin just kolinud oma uude koju. See aasta tahaks midagi endale, näiteks Eesti mäng, vesipiipu ja siis kindlasti üks ost on uued trennipüksid, need eelmised on 3 numbrit suuremad ja suht häbi on juba käia nende lotendavate pükstega, mis teevad mind endiselt 3 numbrit suuremaks. Tahaks ka uut ahju enda korterisse, jeps. see oleks väärt kinki, aga ma olen vaene. Mitte väga, aga piisavalt vaene, et endale uut ahju mitte lubada. Isegi faking kapid maksavad palju. Üldse köik on kallis, oleks kroonid veel alles, siis asjad oleks veel kallimad, numbrid olid suuremad, nüüd on väiksemad, aga ikka kallid. Kus on see loogika, see on meid jätnud.
Prismas on "Osta ära" hetkel ja soetasin endale Ursula plaadi. Nüüd saab kodus koristada ja siis plaadi peale lükata ja ümber harjavarre tantsida ja lööritada möne laulu järgi. Aga seda köike juhul, kui ma saan selle pakendist lahti. Ometigi ei tundu see nii raske ülesanne olevat, aga päris raske on seda kile sealt ära saada. Eile oleks selle juba mitmeks tükiks rebinud, aga jätsin tänase peale, Hommik pidi ju öhtust targem olema. Proovisin täna uuesti, üllatus, pole ma jöudnud kuskile, varsti Spotify lahti ja plaat hakkab seisma kasutult. Kuid nüüd ma vöin öelda, et ma olen ostnud elus ühe normaalse plaadi. Ühe olen veel, aga see oli Shakira, tolle pressisin noorena emat välja. Ja siis mingi asja veel, et teed mustri ja hiljem pressid triikrauaga peale, enam ma ei tea midagi sellest, pole näinudki... Head teed sulle, mu kunagine ustav totally pain in the use to have a game.

Kooselu seadusest nii palju, et äkki ma olen ka lesbi, aga olen sunnitud olema hetero, kuna ühiskond nöuab/tahab seda. Kristlastest saan aru, neil on see usuvärk, köik usuvad seda, mida teised usuvad, neile on see kui kirjutamata reegel. Olen ateist, vahel kui raha vähe, siis lähen voodi alla ja palvetan, et äkki leian mingi eurose. Porgandit ja kartoffleid saab selle raha eest küll ja küll. Kuid milleks siiski seda nn. vähemusseksuaalse orientatsiooniga inimesi taunida? Ehk siis saan aru, kui su ainuke laps on mees ja ainus meesliini beebidetootja ja viimasena kannab perekonnanime. Aga hea uudis on ju, nad saavad beebisid adopteerida ning nüüd ehk saavad rohkemad lapsed omale perekonna. Siiski on ju teada, et sellistes suhetes on ka mees- ja naispool, teistmoodi, aga köik on omal kohal. Sotsiaalne ühiskond ei ole harjunud nägema seda tänavapildis, mistöttu on see tabuks muutunud. I have spoken. Olge sallivamad. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar