neljapäev, 24. september 2015

jah.

Oleks vist viimane aeg ka mingi normaalne postitus kirjutada. Minu viga on vist see, et mu elus pole piisavalt pönevust, millest kirjutada. Lugedes teiste blogisi, siis elu käib. Kes reisib kuskil Ameerikas, ja enamus mu tuttavaid loevad beebiblogisi, kus kiidetakse kui ilus ja tore on rase olla. Mehed nii toetavad ja taluvad köige suhtes, mida üks hormoonide möju all naine ette söödab. Olgem ausad, see köik on isegi päris armas. Mingi  heldimushetk mul peal vist, vahel vöib. Ma suhteliselt nullromantik ja igasugused lilled ja ninnunännutamine mulle ei sobi, go hard or go home ütleks selle peale. Uskumatu, aga jah, mulle sellised asjad ei istu. noormees vahel ikka toob lilli mulle ja ma ehk ei hinda seda nii väga, aga hetkel möelda on see töesti armas, et too hetk ta astus sinna lillepoodi, et MULLE heameelt teha, ainus mis tema sellest saab on mu naeratus, mis on tasuta. (mulle meeldivad päris kalllid lilled, need ei ole roosid), olen selline, et ma vahel unustan nad isegi lillevaasi panna vöi unustan komplimendi teha, kui ilusad need lilled on, rumal minust ehk natukene, aga ma lihtsalt ei näita enda tundeid nii väga välja, romantilisi vähemalt. Mis teha, peab ise endale lilli hakkama ostma alguseks, nood unustaks ka kuskile bussijaama raudselt. 
Mötlesin veel, et öde hakkas blogi pidama selle leiab : SIIT! , ta kirjutab paremini kui mina ja seal on rohkem sisu ja teksti. Kirjutab ta enda pärast, ma lihtsalt vingumiseks. Viimane kord, kui üritasin miskit positada, siis tahtsin pildi panna ja siis kogu tekst lihtsalt kustus ära, arvuti oleksin äärepealt pooleks löönud. Olin niii ilusa ja pika postituse saanud, aga vöta näpust. 
Uskumatu on ka see, et saan varsti veerandsaja aastaseks! VEEERANDSADA, ütleme nii, et see köige suurem vanus, mis siiamaani olen olnud. höhö,  nii naljakas eksole :D 
Asjade käik on ka nii läinud, et Peltšik pole mu naaber enam, elab kuskil Akadeemia teel, mis on absoluutne maailmalöpp mu jaoks. Sellegi poolest elab ta poole kohaga me juures, ei saagi lahti temast kunagi. Lähme ka Rootsi kruiisile, boopbopp, Tegime romanssi koos semudega ja pool 3 olime kodus juba, ja see oli ime, et nii vara, kolmekesi tulime, vanalinna tänavatelt. Üks klaas taskus, peab klaase siia korterisse ka koguma, 
See aeg, kui olen seda postitust kirjutanud siis kohv on külmaks läinud, lähengi kööki uue järgi. 

esmaspäev, 7. september 2015

blöööööh

No absoluutselt pole kirjutanud seda blogi. Ainult mingit paska ajan suust välja, et olen tagasi, aga see on puhas enesepettus, 
nii palju vöin öelda, et elasin vahepeal Raplas, kuigi reaalselt polnud kunagi Tallinnast lahkunudki, elasin pool kuud nabrinka pool, kes lahkelt lubas mul peesitada ja aega surnuks lüüa oma diivanil. 
Faking helllll, ma pole vist Saaremaa muljetest üldse rääkinud. Rannapeol käisime ja viispluus ja makse pole vaja maha vötta, vaid riik maksab mulle peale, et ma seal käisin ja veel et mul niii löbus oli. Öde oli autojuht sinna söites ja peale vötsime ka autosse kaks vöörast neidu, hakkasime kutsuma neid selfideks. Üks oli eriti selfiekuninganna, aga mitte ühtegi halba söna tegelikult neile, vahva oli! 
Kohtusime ägedate saarepoistega, kes tegidki selle ürituse meie jaoks vingeks. esimene öhtu olime päris purjus, öde ütles, et varajastel hommikutundidel, mil olime peolt saabunud kämpasse tahtsin mina emalövi mängida ja töstsin tuimalt laua välja kämpa ette. Ise ma loomulikult ei mäletanud seda, aga sellest lauast sai meile ustav söber järgmisel päeval energiajooki tarbides. Käisime ka Kuressaares ja saime nabrinka söbrannaga kokku ja öde sai ka selfie Taavi Immatoga, btw, ta näeb prillidega palju hotim välja, kui ilma. Tagasiminnes hääletasime, buss ei tulnud, ega vist oleks ka tulemata jätnud meid nähes bussipeatuses. Kuid saime auto peale, mis oleks meid ennem ka Kuresse toonud, aga kuna meid oli kolm nad loobusid, aga tundub, et hiljem oli neil meist kahju, olime kurvad töepoolest. Kämpasse jöudes oli köik tore, rahvas möllas juba ja eilsest seltskonnast üks noormees sai ka kainemaks ja tema meid ei mäletanud. Nabrinka oli kahe noormehe peale kuri hommikul, kuna nad julgesid meid ülesse tulla ajama, önneks nad ei teinud nabrinka halvast tujust välja ega pannud solvukat maha. Hommikul minnes kahetähegatuppa siis üks neiu ütles, et oli teinud pilti minuga, no recall of that. Ühesönaga pidu hea ja köik hea. Öde pidi ka järgmine päev tagasi söitma, aga wasted liiga eelmisest öhtust ja see jäi ka nabrinka kanda. Pandi ka söites puhuma, hoidsime köik hinge kinni, et ta kaine oleks, köik OK! Järjekorras ootasime 4h, kuna ma ei viitsinud autos passida, siis tagumises autos oli 3 noort ja nendega sai edasi jämmitud.
 Jep, see pilt seal üleval, vötsin teki kaasa kämpast igaks juhuks, kui külm peaks hakkama, ja no näed sa, täitsa kulus ära! Olime ökonoomsed ja lükkasime autot. Njah, jöudsime hilja ja kolm päeva taastusin selles nädalavahetusest. 
Kolisime. 
Töllerdasin Rapla-Tallinn-Rapla vahet. Löpuks tüütas päris ära rongiga söitmine. 
Käisime ka nabrinkaga veel Saaremaal, pidime tolle ülivägapurjus noormehe juurde öömaja saama (olime saanud päris headeks tuttavateks kogu seltskonnaga), aga thank god, et ei saanud, see Karujärve kämping oli lihtsalt suurepärane! See oli lihtsalt niiii ilus. Korjasime peale ka hääletaja, who turned out täiskarsklane ja veidike omamoodi, kaks päeva enne meiega kohtumist tahtis ta Austraaliasse minna, aga ta pass ei vöimaldanud seda. Löppude-löpuks jäi ta Saaremaale kauemaks kui paar päeva. Körval kämpas olid ka mingid noored , ühinesime ka nende seltskonnaga, vahvad! 
Läksime vara magama, ja hiljem see ülipurjus noormees tuli mingi söbraga meid veel külastama, aga ütles, et Ruuben ja Nele magavad, (tollest laulust), järgmine päev söitsime ringi ja niisama hängisime, hääletaja kaasas. Öhtul jälle natukene jooki, nabrinka läks vara magama, mul hakkas aga tarbitud alkoholist kahju ja läksin lihtsalt otsisin seltskonna, kus olla, ja öhtu kujunes ägedaks!
Järgmine päev oli kahju lahkuda, olime piletid ära ostnud, et seekord järjekorras ei passinud. Koju söites käisime nabrinka vanemate juurest läbi, kaasa linna saime kaks kala ja maasikamoosi, kulub alati ära! Nüüd nabrinka läks kooli, ma endiselt lastega ja noormees endiselt seal samas. 
Olles kolinud nüüd samasse majja, teise korterisse, siis loomulikult hakkan jälle natukene ümberkorraldama siin asju. Vaheldumisi käivad siin gaasivennad, elektrik ja Elioni santehnik. Too elektrik oleks eile äärepealt redelilt alla kukkunud, venelane ja suht vähe räägib eesti keelt, kerge barjäär on suhtlemises, aga saame hakkama. Tagatoas endiselt tuli ei pöle. 
Ilmad on sitad ja ega mul randa asja ka pole, kuna olen oma ujumisriided kaotanud kuskile kastidesse ära. 
Pilt on ka Tallinnasse kolinud kooli/töö töttu, esimene öhtu siinolles oli ta semuga välja läinud ja otsapidi stripikasse jöudnud ja imestades sain öösel kell 3 sönumi, et kas Tallinn ongi selline?! Kahjuks vöi önneks oli tegemist pühapäevaga, nii et ma ei tea, mis ta reedel vöi laupäeval teeks, ega see palju sa erineda Tartust... 
19ndal pidu semudega, niisama vaikne olemine. 
Köik, uudised otsas hetkeks, tegin lihtsalt check-in'i, et olen siiski veel olemas.