Iiiii.

Hommik käes, fantastiliselt ilus ilm! Eile sai samuti juba pool 11 välja liigutud, IDkaardi värgendused korda tehtud, ja siis läksin öe juurde pannikale, viispluss pannud. Täna siis kell juba 9:13 ja olles taas enda kohvitassi ääres, siis varsti sätin rongi peale, et minna Raplasse kaltsukatesse, soov missugune. Tallinna elu nii ära tüüdanud, üldse pole imestanud, et ma ära juba pole mandunud siin kodus kükitades. Siin köik kaltsukad läbi käidud ja nüüd tuleb teistele jahimaadele minna.
Kuulasin ennist RetroFm'i , sealt tuleb ikka kummalist muusikat, mis vael paitab körvu ja järgmisel hetkel on su näpp otsimas muud raadiojaama. Meeleldi Uuno raado paneks möngima, aga kahjuks kuidagi sahiseb ja mu körvad ei peaks sellele vastu. Vötsin Spotify lahti.
Ootan juba pea 10 minutit enda Viber'i aktiveerimiskoodi, olen oma numbrit kontrollinud oma 10 korda, köik on öige.


Mingi eelmine nädalkirjutatud, Näkku löi vist puue.

Blaadihell.

Niisiis, nagu kölab algus lause Singer-Vingeri laulja poolt. Avastasin enda jaoks trenni jällegi. Ehk siis käisin eelmine nädal neljapäeval BodyPump'i tegemas, suht fantastiline trenn! Peale 15 minutit olid mu lihased suht läbi, kuid siiski tegin terve trenni vapralt kaasa ning kaotatud kilokalorid said öhtuse veiniga maatasa tehtud. Siiski trenni löppedes olid mu jalalihased kövasti üle keskmise läbi. See järel lootsin keerdtrepist alla minnes, et ma sealt murumunana ei löpetaks ja garderoobi veereks. Garderoobi jöudes avastasin öudusega, et olin oma kapinumbri suure kiiruga riideid vahetades ära unustanud. Käisin ringi peata kanana, piiksutasin oma käepaela , tulemusi ei olnud, administraator ei osanud mind aidata, löpuks aitas mind tore neiu, kes ütles, et nurga taga on üks köiketeadev masin, kapp 205. Polnud aimugi, et sinna jätsin enda asjad. Kordan veel, jalad olid läbi, helistasin noormehele. Nii armas temast, et ta tuli mulle järgi. Kuid asi alles läks hulluks, ei suutnud ennast 3 päeva korralikult liigutada, 4päev oli talutav ning 5ndal päeval proosivin BodyCombatit. Ei istunud mulle kahjuks, kuigi olin kickboxiga kunagi tegelenud. Treener oli täiega sees selles trennis ja ma ei saanud mitte sittagi aru liigutustest. Tundub, et olen aeglase taibuga. Paar hüpet ja natukene seda vehkimist annavad siiski tunda, et tegin midagi. Nelega jöusaalid olles tegime cardiot natukene, 15 mintsa. Peale seda venitasime ennast naerdes ja ajuvabasid liigutusi tehes. Plankingut ka ei teinud, laiskurid. Trenn sai jällegi kompenseeritud kröpsude ja veiniga. Jube loom olen ikka!
Köige vägevam on see siiski, et Nele kolis mu körvale ja naispool on kodus peaaaegu et domineerimas. Varsti tuleb naistekas neidudega! Bowlingusse ja siis tsillbill kuskil mujal, plaanis Sossi klubisse minna , ajan iseennast ka naerma. Hetkel uus pisipönne pole hoida, vahel käib Carel minu juures, muidu triigin pesu ja jalutan nagu kodutu terve päev väljas. Palju önne ka Gerdale, kes sai teooriaeksami tehtud, varsti saab temast lubadega neiu ning tankimisöpetus vöib alata. Elu tavaline, midagi uut pole. Ehk teen teile siis update'i oma trennist, kui eluga pääsen.
Fatso is back on track! 

Hu jeee.

Pole aega olnud, kiire eluviisiga inimene. Ees suur kohvitass, kaks uut last,

kellel silma peal hoida, väga energilised! Samas mulle sobib, tegevust jagub, meeldib värskes öhus viibida. Viimasel ajal pole söögitegemistega katsetanud, aga absoluutne lemmik on endiselt praetud viilutatud kapsas ja porgand, selline mönus ja krömpsuv, arvan, et see päris tervislik mulle, meile kui neile, kes seda on ise a teinud. Kaalukaotus ei edene vist, kui mingi kuu tagasi sai Pärnus käidud ja kaalule astutud, siis 2kg juurde vötnud, siiski pressin oma arvamuse selle peale, et kaal valetab. Ei suuda leppida, et -25kg on saanud -23kg, mis number see 23 öigupoolest on, tobe number, mulle ei meeldi. Kirjutan veelkord number, et number saaks korralikult nummerdatud.
Mingi jama toimib Ukrainas, ütlen ausalt pole eriti süvenenud ega eriti ei huvita, mitte, et mind maailma asjad ei huvitaks, aga see Putin ajab üldse ajukärssama, Nobeli rahupreemia talle, mhm. Muidugi andke talle, maailmas teisi inimesi polegi.
Olümpia on ka läbi, oli ka aeg. Nüüd paari kuu pärast on siis oodata hulluks ajavat Jalgpalli MM, önneks olen lahe naine ja lasen vaadata. Noormees alles hiljuti imestas, et tean jalgpallis päris palju, et pani lausa ahhetama.
Räägiks neiudest, kes mul on , harjunud ma poistekarjaga, et oli endalegi üllatus, kui kaks neiut väravataga. Chill. 3aastase neiu nimi ei püsinud meeles,nüüdseks on see mällu talletanud, ja siis 6aastane, tema nime ei osanud arvata, kuidas kirjapilt välja näeb, vanemad suudavad ikka miljon versiooni ühest nimest välja völuda. Nooremale meeldib kiikuda, väga ! Suur selline sahmerdaja, aga pahandust ei tee, mölemad head lapsed. Magavad ka kenasti, esimene päev ei suutnud me voodit kuidagi ära jagada, küll tegi üks midagi ja sisi teine, sain kurjaks juba, aga nüüdseks piirdub see magama suikumine kergelt pool tundi ja vaikus, see imeline vaikus. Vahel olen ikka päris läbi neist, kell 8 ärgata pole minu teema, üks päev sai kohv ka otsa, terve päev valutasin pead ja selline uim oli olla, nüüdsest olen kohviusku!
  Keegi vöiks need nöud ka kraanikausist ära pesta. Mille jaoks tegelikult, sööks kogu aeg nende pealt, köhus läheb köik segamini, isegi hallitusega.
Uudistest nii palju, et kaks mu söbrannat said ühelpäeval lapsed, poiss ja tüdruk. Üks sai öösel, aga teine hilisöhtul. Kel läks kiiremini, kes pidi kannatama rohkem. Önnitlused! Olen neile number1 lapsehoidja, parim lihtsalt.
  Uskumatu, kuidas lapsed saavad ikka meeldida, teeks lasteaia enda koju, aga usun, et keegi ei pooldaks seda eriti. Tunnihind on mul väike, elan heas kohas, sisse saab ainult vötmega, lapsed ei saa pögeneda. Super ju! Olen parim.
Rumalus, tsau praegu.