reede, 31. oktoober 2014

Papiito oli külas.

Isa käis kaemas meie olukorda siin, saime teise auto kätte, familyfurgoon, et köik töprad ikka autosse mahuks ning Keila-Juga vaatama minna, siis ei pea teist tiiru tegema. 
Ülemiste on avatud, jöhkralt kena, SportsDirect on päris pisike pood, ma mötlesin, et ikka rohkem neid ruutmeetreid neile antud arvestades selle poe populaarsust kaasmaalaste seas. Sain sealt uue padja, millega olen kahevahel, et kas see on liige körge vöi liiga pikk, dilemma. Tegelikult mingi aasta ja 4 kuud tagasi (jah, ma tean täpselt millal ma endale faking padja ostsin), ostsin endale JYSK'ist ilusa padja, mis ei saanud minu omaks, noormees mötles, et oleks temast ülimalt viisakas endale vötta. Ja nüüd ajalugu kordab ennast, aga ma ei lase sellel juhtuda! 
Trennis teeme ka kövasti harjutusi ja masinatega jamame. Muskel punni! Ülim rahulolu, et teeme korralikult ning varsti ongi kaks pudelit veini näpuvahel. 
Nädalavahetusel toimus n ii palju, et ei teagi millest muljetada siin, Igatahes, nii märkamatult on see nädal läinud , hahaa, Hea asi tuli meelde, meil on järjekordne probleem pesumasinaga, ummistus filtris. proovisin ise parandada, aga sittagi ei tulnud välja. Leidsin vea ülesse, aga kahjuks pean remondimehed kutsma, et nad saaksid rikastuda minu kulul. 
Vahepeal oli nii nömedad ilmad, et terve nädal oli nöme ja aeg ei liikunud, no mille jaoks see kuradima aeg üldse leiutati, kas ei vöiks inimesed oma südametunnistuse järgi tööl käia ja magada, liiga peeeerf oleks see. 
Saime nutiTV Elionist, see ka nöme süsteem. Mainin niisama, et öe eks-mees on tropp. Vana  süsteem oli hea, et saad vaadata, mis mujalt tuleb ilma, et peaksid kanalile ise minema, nüüd ei saa seda teha. Nöme!!! Kuid nüüd möned minutid hiljem sain  teada, kuidas seda teha, geenius, 
Tsau nabrinka. 
Päike paistab aknast silma, pigistan silma kokku ja lihtsalt naudin seda, pole palju seda päikest enam ja see lumi tuleb varsti , lumilumi. Hetkeseisuga isegi tahaks, olen päris kindel, et kui see löpuks maapinnale on langenud siis sooviksin tervet  Eestimaad kütta nagu teen seda oma koduga.
Sittagi pole enam kirjutada, ma vöin terve rea roppe sönu kirjutada näiteks...

p*rse.
Kui hästi läheb siis kirjutan täna veel ühe , kuna sügavalt kahtlen , siis sügavalt vöime köik minna ...

reede, 24. oktoober 2014

Fantastiline!

tean, et ehk olen selle kaaluvärgiga ikka üle piiri läinud, aga vahel vaatan ka oma FB uudistevoogu, jah, täpselt, ma töesti teen seda. Mönikord viskan möne like vöi kommi ka. Kuid heameel on  lugeda, kuidas üks vöi teine on vötnud ennast käsile ja alustanud seda rasket teekonda. Hetkel on möttes 4 inimest, olete tublid! Loodan, et motti jagub pikaks ajaks, ning ma olen ehk see rumaluke, aga saate hakkama, Täna minagi nabrinkaga trenni, kaal püsib, pole märgatavaid muutusi. Enestunne on see-eest super ning mulle töesti meeldib see pilt peeglis, mulle meeldib ennast peeglist vaadata. tean, et naistel on kombeks ennast vaateakendest vaadata, kunagi ma ei teinud seda, kartsin seda reaalsust, mis vastu vaatab, aga ise uskuda ei soovi. Olen siiamaani ebafotogeeniline, aga peale mitmeid pilte vöin leida isegi pildid, mis mulle töesti meeldib, ja teistele ka. V aateakendest veel, et nüüd vaatan ja naeratan endale, rühi tömban ka sirgeks. Imetlen enda käsi ja kaela, isegi oma väljapaistvaid rangluid. Mulle meeldib see, kuidas ma ennast tunnen ja mis tunde mulle trennist tulek annab. Vahel laseme nabrinkaga luuslangi, aga seda ka mönikord. Rühmatrennides piitsutame end mönuga, viimane kord oli mul jalad 3 päeva valusad. Mul on igas möttes vöitlussöbranna olemas! Nii et vöta üks söbrants kampa ja koos on löbusam. Peab tödema, et nabrinka paneb mind rohkem pingutama, kui ma arvatavasti üksi teeks. Mina pean lootma, et ta ei lähe kuskile onni elama metsa sisse. 
Röömsatest uudistest jällegi, et noorem vend tuleb homme külla, mis ta on, mingi 13 äkki, olen aus ja ütlen, et ma ei tea isegi mis klassis ta käib. Ema sönul pere peaks kokku hoidma, vanema vennaga ma üldse ei suhtle, tal vöttis isegi tüki küljest mulle önne soovida ning tal oli ülimalt raske minu önnesoovile talle vastata. Viisakus on vist ennast minetanud, ning ütlen, et mina enam oma energiat raiskama ei hakka. Pole kunagi hästi läbi saanud, möni helde hetk on olnud, aga nagu näha sellega on asi piirdunud, noorem öde ka ei suhtle temaga. Kas asi on meie pere naistes, et meessugupoolega läbi ei saa? Ega armastusega ei vea meil terve suguvösa peale, alles peale 30ndat eluaastat hakkab asi loksuma paika ja puslejupid saavad kokku. Ema palub meie perel kokku hoida, aga meie suguvösa ongi päris vösa poole. Jääb tunne, et köik suhtlevad, kuna nii oleks öige ja kui mina nüüd ei suhtle siis olen antisotsiaalne ja ülbe pealekauba, et ei kölba suhelda. Üks vahe isegi kahtlesin, et kas nad teavad mu olemasolust. SEE EI OLE HALA! See on päriselt ka nii, olen täiesti kindel, et maa pole ainuke. Minu südames on ruumi teisele perekonnale rohkem. 
Tundub, et see röömus uudis polnudki nii röömus löpupoole. Ma ehk väljendasin ennast valesti, aga mina näen seda nii. Kindlasti ei soovi, et minu tulevased lapsed ei saaks omavahel läbi, kölab nagu tragöödia. Kuid mina ei saa valida kellega keegi läbi saab. Viisakus vöiks jääda ega mingid bestikad peaks olema, aga selline elementaarsus oleks hea. Nüüd ma ei tea, kas ma peaks olema kurb vöi röömus selle pärast. Hetkel olen eluga rahul, mida ma virisen siin. 
Faking hell, pönevust ka natukene. Nabrinkal sai töö juures kopp täis ja nüüd valab kogu seda sitta välja, mis kogunes aja jooksul. Vöib öelda, et tema on ka varsti oma eluga ülimalt rahul. Viskas lahkumisavalduse letti, ülemus vöttis asja liiga rahulikult vastu. Mina aga lootsin ilutulestikku ja arteri paisumist otsaees, aga ta oli liiga faking rahulik... Vaikus enne tormi? Enne teda andis üks neiu veel avalduse talle, ehk ta valas eelmise peale välja, vöi vaene stressipall... Spekulatsioone on palju, aga loodan, et mingi grande finale on ikka tulemas, funfunfun!!!
Haha, Jürgen Ligist on ka kahju, huumor hakkab maailmas otsa löppema, eriti poliitikast ei jaga, aga kuidagi köikjal maailmas valitseb kirgede torm. Üks ütles seda, ja teine seda, he said she said thing. Jumala ees, get a grip on yourselves. Sellised pussiaadud riigikogus, et ei suudeta mingist lausest üle olla. Suht savi siiski, ma isegi ei tea, kas mul on öigus vöi mitte, aga minu arvamus on see. Ilmselgelt sa töötad RIIGIKOGUS, oled avalik tegelane, of course su kallal hakatakse vötma. Vöin kihla vedada, et keegi on kindlatsi öelnud, et hr. Ligi on lühike vms, aga kaamerasilm seda kinni ei püüdnud, järelikult on see olematu? Julge mees, kes ütles nii, kahjuks ta küll tagajärgedele ei möelnud, aga no, kes seda teeks? Alles hiljuti ütlesin ka midagi, mis head tunnet ei tekitanud. Kas keegi üldse teab, kuidas härra Ligi ennast tunneb hetkel? Teadjainimesed köik koos. Kujutan ette, kuidas tüüp söödab öhtuti kassi kodus paksuks. Vöi matab ennast paberitöösse, et töesti midagi asjalikku korda saata. Ma alles täna sain teada, mis kuradi ametikohal ta oli. Jaajaa, laida mind nüüd, et ma ei tea ministreid, a mitut sina tean? Tead köiki Olege ja Janareid seal 101 ametikoha istumas? Muidugi tead, sa oled köige targem. Ülistan sind, tule koduöpeta mind nüüd. mulamula otsa ainult. Mind ausalt ei huvita poliitika.

p*rse.

neljapäev, 23. oktoober 2014

All mother-fuckers, including me

Ühesönaga köik oleme mingil määral sitapead, see on töde, just kui sa kristlane pole, nemad on abivalmid inimesed. Ja palun, kui keegi hakkab mingit religiooset sitta siit välja lugema, ütlen väga selgelt ära, et olen tolerante sellessuhtes, köikide uskude suhtes, kuigi arvan töesti, et religioonide rohkus isegi natukene löhestab ühiskonda. Vaatasime siin Radarit ja seal oli nendest Oovadest, et kui lahkud kogukonnast siis perega suhelda ei tohi mitte mingil moel. Tundub, et see ongi nende ülemate möjutusvahend, kuidas nende kogukonda suurena hoida. Aga noh, igal usul oma reeglid siiski. Ei hakka siin laitma seda, aga suhteliselt jabur küll. Oleks maailmas üks usk, siis oleks köik korras ehk, köik oleksid tolerantsemad ja siis ehk poleks seeda 9/11 moslemite kaela ajatud. Olen vaadanud päris mitmeid videosid, et kogu see asi haiseb ikka päris sitasti. Vaja oli ju mingit ajendit, et Iraaki sisse minna ja ehk nende nafta varude kallale minna, vöi mida iganes see maa endas sisaldab. Maailm on jabur ja sellest olegi vöimalik aru saada. Isegi mu jutt tundub jabur. Äkki köik maailma önnetused, köik need looduskatastroofid on ka tehislikult tekitatud, aga aetakse köik maakera süüks. Arusaadav, kes ikka tahaks süüd endale vötta?! Lasp jonnib, et ei saa neid kuradima legoklotse üksteise otsa, kelle süü see on, ilmselgelt mitte tema, need klotsid on pöhjused, miks ta ei saa, raske tunnistada ju omaenda viga... Mina olen sitapea, sina ka, päris raske jälle tunnistada?! Palun nüüd seda pasarahet enda kaela, et ma üldistan inimesi, absoluutselt mitte. Köik oleme erinevad, möned siiski sarnased, aga üks asi meid siiski ühendab. Hapnik ka, ja söök, me köik vajame seda, välja arvatud ssiis, kui mingi näljastreik käimas.. 
Paratamatu on ka see, et kommentaarime mönda asi valesti, mina tegin seda üleeile ja siiamaani sitt tunne sees, natukene. Ühesönaga, minu öppetund on see, et ära kommenteeri vahel. I just couldn't help it ja selle töttu astusin ämbrisse. Vahet pole, aga ära pruugi suud kogu aeg, möni kord on lihtsalt parem vait olla. Capische?! 
Ega muud midagi, päev on alles algamas. 

noksikud, 



kolmapäev, 22. oktoober 2014

5 days without any post..

Küllap olite kurvad, täiega noh! Buhuuu, nobody cares actually. Tegelikult äkki ikka hoolib küll. Tahtsin juba eile kirjutada sellisest asjast kui söprusest. Ehk mäletate, et oli üks vahejuhtum, kui kamp söbrannjesid täie pasaga üksteisest mööda rääkisid, vöi mööda kuulsid hääletooni suhtes. Nii palju update'ist, et oleme suhelnud nüüd nii. Olen aus ja pole julgenud talle sellest kirjutada, kuna olen räme pussiaadu. Muidu olen köva mutt küll, aga sellessuhtes kuidagi nörgake. I'm soooo soooory nooh. Ühesönaga kuidagi raske on. Juhtunu oli nii mitu kuud tagasi, aga köik on kuidagi nii pärsitud suhtlemine, mötlen, ehk mina ei anna nii palju, vöi pole huvitatud vöi vastupidi. Samas mötlen, et minu jaoks pole seda kokkuvötet olnud peale seda pannkoogi restokas ja nüüd üritan edasi minna, kuigi ma ei ole seda löpetanudki. Ma saan aru, et tal oli mingi pasarahe kaasas, aga ta lihtsalt tuli ja ütles ja siis oli järsku köik. Sellistest asjadest peaks rääkima just neile, kes suudaks sulle nöu anda. Ise pean harjutama seda, kuna olen passiiv-agressiivne , siis suudan enamasti keskenduda miinustele, aga need ongi riskifaktorid, mida peaks läbi vötma. Tömban maa peale tagasi, kui teised samal ajal mingi positiivsusemulli öhku puhunudd  Faking hell, hakkan kuidagi jutupointi kaotama. Lihtsalt ma ei oska enam suhelda temaga, see jättis kuidagi suure musta pleki , aga ma nii tahaks selle jälle roosakas värvida ja sädelust peale visata. Kogu selle värvimisega kaasneb siis energia- ja ajakulu. Samas ehk kunagi see tasub ära? Ega me alguses üksteisele nii väga ei meeldinudki, seegi oli konarlik, see suhe, mis meil oli tuli ajaga, nagu köik teised suhted, millesse on tundumus, et voh! See suhe on väärt investeerimist. Üldiselt söbrannad on need, kes jäävad, aga mehed need tulevad ja lähevad, kuniks üks mingi pasapeeter vötab sabast kinni ja vot lahti ei lase. Löpuks saab sellest pasapeetrist prints, aga seegi pole ju kindel, aga söbrannad on need, kellele mina toetun ja kassile. Rääkisin ka semju Pilt'iga sellest, kellega saab vahel selliseid asju arutatud ja tema meelest on tasakaal suhtes tähtis. samas leiab ta ka, et suhe mehe ja naise vahel on komplitseeritud. Mingi öhuke liin vms, mina aga leian. meessöbrad on täiesti vöimalik. Mingi hetk on kindlasti möeldud intiimsemast hetkest. Ma suudlesin ühte väga head söpra, tol ajal elasin Iirimaal, mul läks kaks kuud aega, et taastuda sellest, Nüüd oleme jälle head söbrad.  Ühesönaga suhted on keerulised ja neid on isegi raske defineerida, köik suhted on erinevad, kuid fakt on see, et alati ei saa musta roosaks tagasi värvida, mötlen, ehk ka seekord? See on kui autoönnetus, millest ei mäletata midagi, aga siiski on umbmäärane pilt olemas. See on kurb, et nii on läinud, lihtsalt kurb. Mul pole enam teisi söbrannasid, söjaväekasarmus olev Pilt näeb ka rohkem inimesi päeva jooksul, kui mina nädala. Ma ei ulu teile, kui sisi natukene. Aga kellele veel, nabrinkale olen rääkinud sellest, ja noormehele ka, aga ta ei möista eriti seda probleemi, mehed noh. 
Röömsamatel teemadel siis, Karin helistas mulle reedel, et välja kutsuda mind. Kahjuks olin plaanid juba nabrinkaga teinud, et trenni minna, ahvatles küll, aga trenn comes first. Siiski tundub, et sellest kasu erilist pole, kilod ei lähe, midagi ei lähe. Neist eriti ei hooligi, kuna need tulevad ja lähevad ka. Trennielamus on tore! Söön ka tervislikumalt.
LeinyMeinyPeiny käis ka külas koos oma pisinunnukaga, sellise ilusa pontsaka neiuga ja Indrek. Käisime söömas ja tsillisime ja rääkisime juttu. Muud midagi. 

pepu. 


reede, 17. oktoober 2014

Diivan.

Tänase loo pühendan oma vanale diivanile, mis nüüdseks konutab maja taga. Ta oli ustav söber mulle kuniks sain uue ja mugvama, kuigi väiksema punase istumisaluse. Küll see vana diivan oli ühest kohas lohus ning krigises ka juba, hakkas töesti ära väsima ning oli töesti viimane aeg uus saada. Diivan on seisnud maja taga juba augustist saati, tegelikult pole ju kaua, suvel oli küll naabritel hea seal istuda ja muljetada ja mitte kellelegi ei jäänud ette! Ja nüüd vihmast läbi imbunud ja töesti mitte enam kasutuskölblik olevat, jääb see majaelanikele ette, aga kellele ? Mul töesti ei ole autot, millega ära vedada ning pole ka piisavalt finantsi, et see diivan lasta ära viia. Miks mu noormees ei vöiks kätte vötta ja ära toimetada see? Hea uudis on see, et ta tegeles sellega, ja hiljemalt neljapäevaks peaks see viimasele teele minema. Nüüd tekib mul küsimus, meil on kahe kortermaja peale 2 koera, kolmas ka, aga too ei väisa tagaaeda. Mina küll ei virise, et kuradima sitased sitajunndi vedelevad seal ja välja minnes, kui faking miiniväli. Lastega seal olles vähemalt kahel olid sitajunnid talla alla kinni kleepunud ja haisesid nagu töelised sitajunnid mul toas ( aga na tegelikult polnud seda) Mina ei öelnud kordagi neile, et sitajunnid vedelevad seal kasutult ja väetavad maad, isegi seda faking rohtu keegi ei suutnud suve jooksul kordagi niita. Mingi kuradima pöllumaa oleme, et sügisel hea heina teha. Türr, saan vihaselt, loodan, et klaviatuuri nupud jäävad ikka alles.
fuck, sönad on läinud ja muutun paanikasse.

i feel good!

Vöin uhkust tunda selle üle, et trenni oleme nabrinkaga kövasti teinud. Nüüdseks on meie söbralik konkurent jkestud pea 3 nädalat ja kilosid on ka läinud natukene, hurrra!! Ärge palun möelge endiselt, et see on kerge, hell no. Tahaks süüa seda teist ja kolmandat, tunnistan, et vahel annan järgi, teinekord olen nii visa, et keeldun. Oeh, kuidas meeldib  trennis käia, enestunne on lihtsalt nii hea peale trenni ja nägu on ka häbiväärselt punane, no me oleme nabrinkaga ainukesed, kes näost öhetavad, aga teistel sellised näod peas, et alles tulid peale tunni ajast rassimist juba, Perks of being fat, free make-up. Tunnen uhkust eriti selle üle, et ma ei liialda enam toiduga nii palju, kuigi löunal söin viisakalt kana, kodujuustu ja siis värskekapsa-kurgisalatit, pluss veel 6 makaronipoissi ja kaks vöi kolm kana juustupihvi. Tean, et kölab palju, aga big girls need food. Ja kui töesti oleks Eestis vöimalik toiduga abielluda siis ma teeks seda, salaja loomulikult. Kui paljud saaksid ikka uhkustada kalmaarirönga sörmusega, ah?
Hetkel on elu viispluss, maksud maha siis eriti ei muutu , rasvaprotsent äkki, aga kes ikka mu kaloreid loeb, önneks mitte keegi. Nii, et fuck you kuradi kalorilugeja. Ma ei viitsi isegi pakendeid korralikult lugeda. Ja kes loevad, siis ütlen, et külmkapis pesitseb mul kodujuust, millel pole rasvaprotsenti kirjaski üldse. Lugesin selle kohta, et kaotatakse ära see rasvaprotsent, aga mille jaoks? Et saaksin seda kuradima torbikud käes keerutada 10 korda, et löpptulemus oleks vahukoor? Enne läheb see hapuks mu käes. Vöi pean priilid muretsema. Türr küll noh. Mille jaoks. 
Maailma on nii möistetamatu möne koha pealt. Lugesin ka selle Ebola viiruse kohta, ajee, Köik oleme pääästetud, seda süstitakse inimestele, fantastiline, olen vaktsineerimisvastane, nii et suck my balls, mina vaktsiini ei saa ja jään elama, vöi suren grippi. Seda küll ei tahaks, aga kunagi peab ju minema ja vanaks kardan ma saada niikui nii. Kahju vaadata neid vanakesi kakerdamas mööda tramme ja tänavaid. Jube. Vanad inimesed  meeldivad mulle nende elukogemuse pärast, mitte vanuse. vanus on nöme asi. kelle jaoks sellist veel vaja on. Mitte mulle, ma oleks heameelega mingi tundmatu vanusega igavesti.
Teen pausi, mängin Farm Heroes Saga't. Terve igavik laeb seda, jöuan paar rida veel kirja panna. 
Sularaha väljavötmine ka tasustakse mingi 0,32 prossa väljavöetud summast. Tegelikult ma ei tea, kui palju, aga selle eest vöetakse raha nüüd. Kuskilt peab ju midagi saama veel, missest, et poleks nagumidagi vötta. 
Fuck.

esmaspäev, 13. oktoober 2014

what up, what up , what up.

Niisiis, nädalavahetus oli lihtsalt nii hea. Ammu pole sellist chilllääksi olnud, reede öhtu möödus koos Pedroga, laupäev nabrinka. noormehe ja ta väiksema öega. Oli bowling, kus murdsin ühe küüne ära, siis Vapiano, kus ei osanud midagi tellida ning vötsin supi, milles oli töesti hörgutavad maitsed ja köht sai ka punni. Järgmine stage läksin Sportland'i ostsin endale uued trennipüksid, mis ei tee mind kolm numbrit suuremas, put your hands up in the aiiiiiir! Hulludel päevadel sai ka läbikäidud , soetasin gerbera potitaime, lemmiklill mul. Siis tuli sushilaks Sushi Plaza's , kus on töesti head sushid. Tundsime ennast kui vanuritena seal kolmekesi, olime ümbritsetud pubekatest, nagu ausalt. Faking hell, miks nii noored teavad mis asi see on üldse ? Tundub rohkem selline vanurite sööögina olevat, et miks nooretele see nii väga maitseb. Saime üle sellest ja järsku lendavad laivi mingi kolm poisikest, üks neist viskab koti julmalt lauale ja teeb ärikönesid nagu mingi kant. teine nägi tuttavaid ning lendas kohe kahte piffi sebima, kolmas üritas nende mölema eest viisakaks jääda. Kust tulevad sellised lapsed? Kuidagi käest ära läinud,but who the hell I am to speak? Ilu nii pähe hakanud, et kaugemale ei näe. Teenindaja oli ka natukene selline meh, meiei tulime enne kahte neidu, kes istusid maha taha nurka, aga nemad said ennem teeninduse, olime töesti nii koledad siis, et isegi menüüd ei julge tuua? Kuradima kaua läks ka aega, tundun, et olen vinguviiul? Natukene aga, löppude löpuks saan aru, pikk päev oli seljataga ja usun, et nii mönigi nöme klient oli ta juurest läbi käinud, pole pahane enam. Sushi oli nii hea, töesti oli hea, viimati sain nii head sushit augustis. Peale seda tuli kino, käisime Alexandri, mingi väga pika pealkirjaga. Öhtu löppes kodus "Sex Tape"'i vaadates, mis ilmselgelt valmistas suure pettumuse, köik kiitsid, mida nad kiitsid, Caremron Diaz'e oskust rullitada?
A noh, järgmine päev sai väisatud JJ-Street'i Baltic Sessionit, mis oli töesti vinge! Vaadates, kuidas 13 aastased ikka liigutavad enda tagumente ja neid jalatösteid ja noh, nii nagu nad ikka tantsivad. Edaspidi tantsin ma küll ainult oma korteris, kardinad ees, salaja. Kui profid juba lavale jöudsid siis ahhetasin ja ohhetasin nagu ... Krump oli täis pask, ma oskan ka selliseid koledaid nägusid teha külmkapi ees, kui seal midagi valida pole, vöi lihtsalt nii raske on vaadata, et kapp on tühi näiteks. Samas ma ei oska seda tantsida, kuigi kujutan ette, et päris palju energiat vöib see vötta. Ja see muusika, it was cool as fuck. Polnud veel nii head muusikat ammu kuulnud, nende playlistid on lihtsalt do die for. Faking hell, kahju, et pidin lahku ürituselt, kuna sünnipäeva kohustusi tuleb ka ju täita, ega see 24 eluaasta naljalt ei tule.
Täna öösel juhtus üks naljakas asi, nimelt ei tulnud und. Magasin, siis olin üleval natukene, siis magasin jälle, aga kolmveerand 4 läks uni täiesti ära ja äratasin noormehe ka ülesse, mille jaoks ta mul siis on, kui ma teda ülesse ei vöi ajada? Ah? Tell me!? Rääkisme juttu kuni kella 6ni, a kahju, et see uni kiirelt otsa sai. Pisi Laura tuli täna minu juurde oma vägagi naeratava näoga. Teades, et ma pole hommikuinimene, siis need hommikukortsud kadusid alles möne aja pärast. Nüüd on juba okei.

Nele on ka ära, vanaema juures, tubli tüdruk. Tegin ennist köhulihaseid, kahju, et üksi. Pole hullu, varsti korjan oma pussyaadust perse kokku ja lähen üksi trenni, kunagi. Ma ei tea kuna see juhtub, aga kunagi ju vöiks. Ujuminegi oleks tore, kuigi tean juba, et 10 minuti pärast oleksin väsinud ja vedeleks lihtsalt vees. 


fuckkida fuuuck. Selle krooni kinkis mulle nabrinka! Kirjas oli ka, et "here's a birthday crown for you, wear it like a birthday bitch!" Lihtsalt absolutely lovely! Sain ka veel uue rahakoti, uued trennipüksid, ilusaid gerberaid ja normaalses koguses önne soove.
Ilus sünnipäev oli!

Ei kirjuta perset seekord, vaid palju armastust teie taskutesse!

And if you Baltic Session guys should ever see this post, your music is cool as fuck, and god, so good dancers, take care, xoxo.

reede, 10. oktoober 2014

Jumala eest,

miks oli vaja eile nabrinkaga natukene vötta. naljakas oli vähemalt. Pidime küll "Sex Tape"'i vaatama, aga noh jalgpall oli ja siis plaan läks natukene nihu. Igatahes istusime siis diivanil ja vaatasime Dr.House'i, siis tuli C.S.I: kriminalistid ja hiljem Mehhiko. Eriti biiti ei jaganud löpuks, kuna jutuvada läks suureks. Noormees (täiega pasapea, nii ütles ta enda kohta) oli ka üsna ärritatud tösiasjast, et telekas oli kövasti, kuigi vastas tegelikult parameetritele. Lihtsalt naljakas oli natukene , olen jah selline nöme naine, kes peab sellist asja naljakaks. Ma olengi nöme, ja ma ei karda seda välja öelda, vahel olen tore ja nunnu ja armas ka, aga seda vahel. Ja siis kui möned söbrannad külas ja söberid. Süüa teen hästi, ostan nad toiduga ära, vähemalt Nele olen nii enda poolele vöitnud.
Happy news, et pisineiu Emily on toimumas, lihtsalt annan teada, et vahel ikka siiski käin ma FBs uudistevoogu uurimas ja tean, mis maailmas toimub.
Ei saa üle endiselt paljud mu tuttavad homodest, arvavad, et kohe tuleb neid juurde, tuuakse lennukite viisi, et meil on see lubatud. Rumal mötteviis, näitab suht kitsarinnalisust, aga see on ka siiski minu arvamus, pole ju minu asi üldse kedagi kritiseerida. Vabandan ka Malluka ees, niisama, ehk leiab midgai kompromiteerivat , aga vabandasin eelmises ka ju mingit moodi. Ma ei ole hea selles. Mulle ei meeldi kallistused kuidas, ma siis vabandustega hakkama peaks saama, suht mission impossible. Tunnen ennast nagu Tom Cruise, kunagi mingi 11aastaselt oli mul väike crush temasse, aga nüüd aastatega olen aru saanud, ei ole ta midagi erilist. George Clooney samamoodi, mida fakki? Suht juba vanaisa hoiakuga tundub, tahad George'i ? Mine vii vanaisa jalutama, usun et ta röömustab selle üle. Elaks kellegi vanaisa mu lähedal., käiksin niisama tal külas, aga samas vahet pole ju. Keegi ei küsi mu käest ju.
Sünnipäeva lainele minnes. Sain esimesed kingid kätte, kuna tuliste läbirääkimiste kaudu on vaba nädalavahetus, Uus kaardihoidja ja siis Sportlandi uued trennipüksid, mis imevad seda pekki mu perselt maha. Hiljem on uhkem süüa äkki. Süüa mulle meeldib. Trennis olles me ütlesime ükskord 3 asja, mille eest tänulikud oleme ja toit vöitis lausa 4 häälega. Meil on trennis nii löbus ikka, leboruumis on köige naljakam. Alguses, kui ratast söidame siis esimesed 23 minutit lähevad ladusalt, aga siis on takistuste rada, et kuidagi veeretada neid minuteid, Jalad ilusaks, perse prinki ikka. Vabandan siinkohal ka oma sönakasutust, aga kuna reaalselt seda blogi loevad ainult mu noormees ja nabrinka, siis vöib öelda, et PERSSSE; PERSEE; PESREknhrouvhö, nemad saavad poindile.
Täna saan Pedroga naine olla, teeme jalavanne ja näod ka ilusaks. hea on kirjutada tulevaseid plaane.
Luksumine on nöme, kuidagi imelik häälitsus vöi selline tobe asi tuleb välja, mötlesin, et toon selle ka välja.


persed paljaks nunnukad :*

neljapäev, 9. oktoober 2014

it's my birthday,

Nii laulab will.i.am , ajee partheeeey.  tegelikult on sündmus laupüäeval. Plaanis on sushi ( kui sulle sushi ei maitse, siis ära tule ütlema, et see on sitt), arvatavasti tuleb see üks patupäev, kus saab süüa lademetes. Tähelepanu mulle nii väga ei meeldi, eriti ei meeldi mulle emadepäev (mul ei ole emade vastu midagi) ja sünnipäev. Mulle ei meeldi kallistamine, reedel ma küll nii palju tähelepanu ei saa, kui laupäeval. Ainult selle pärast, et mul on sünnipäev, maybe i was born with c-section. Happy removal-day for me. jei.Mütsid pähe ja naeratus näole, i'm soo special. Laupäeval saab kringilit, noormees äkki viib buksi sööma, aga siiski sellest ma keeldun ja nabrinka äkki viskab viisakusest mulle veinipudeli näpu vahele. Vöi kingib oma tolmuimeja äkki.See oleks loomulikult parem, kui vein.
Mulle meeldib, kui kingitakse praktilisi asju. Eelmine aasta soetasin endale teleka, millel on 43tolli, minu ustav söber. Noormees vöitis töö poolt vinge (suhteliselt väikse siiski) kodukinosüsteemi, ajee, raha jäi sealt poolt alles. Siis sain veekeetja ning triikimislaua. Asi oli lihtsalt selles, et olin just kolinud oma uude koju. See aasta tahaks midagi endale, näiteks Eesti mäng, vesipiipu ja siis kindlasti üks ost on uued trennipüksid, need eelmised on 3 numbrit suuremad ja suht häbi on juba käia nende lotendavate pükstega, mis teevad mind endiselt 3 numbrit suuremaks. Tahaks ka uut ahju enda korterisse, jeps. see oleks väärt kinki, aga ma olen vaene. Mitte väga, aga piisavalt vaene, et endale uut ahju mitte lubada. Isegi faking kapid maksavad palju. Üldse köik on kallis, oleks kroonid veel alles, siis asjad oleks veel kallimad, numbrid olid suuremad, nüüd on väiksemad, aga ikka kallid. Kus on see loogika, see on meid jätnud.
Prismas on "Osta ära" hetkel ja soetasin endale Ursula plaadi. Nüüd saab kodus koristada ja siis plaadi peale lükata ja ümber harjavarre tantsida ja lööritada möne laulu järgi. Aga seda köike juhul, kui ma saan selle pakendist lahti. Ometigi ei tundu see nii raske ülesanne olevat, aga päris raske on seda kile sealt ära saada. Eile oleks selle juba mitmeks tükiks rebinud, aga jätsin tänase peale, Hommik pidi ju öhtust targem olema. Proovisin täna uuesti, üllatus, pole ma jöudnud kuskile, varsti Spotify lahti ja plaat hakkab seisma kasutult. Kuid nüüd ma vöin öelda, et ma olen ostnud elus ühe normaalse plaadi. Ühe olen veel, aga see oli Shakira, tolle pressisin noorena emat välja. Ja siis mingi asja veel, et teed mustri ja hiljem pressid triikrauaga peale, enam ma ei tea midagi sellest, pole näinudki... Head teed sulle, mu kunagine ustav totally pain in the use to have a game.

Kooselu seadusest nii palju, et äkki ma olen ka lesbi, aga olen sunnitud olema hetero, kuna ühiskond nöuab/tahab seda. Kristlastest saan aru, neil on see usuvärk, köik usuvad seda, mida teised usuvad, neile on see kui kirjutamata reegel. Olen ateist, vahel kui raha vähe, siis lähen voodi alla ja palvetan, et äkki leian mingi eurose. Porgandit ja kartoffleid saab selle raha eest küll ja küll. Kuid milleks siiski seda nn. vähemusseksuaalse orientatsiooniga inimesi taunida? Ehk siis saan aru, kui su ainuke laps on mees ja ainus meesliini beebidetootja ja viimasena kannab perekonnanime. Aga hea uudis on ju, nad saavad beebisid adopteerida ning nüüd ehk saavad rohkemad lapsed omale perekonna. Siiski on ju teada, et sellistes suhetes on ka mees- ja naispool, teistmoodi, aga köik on omal kohal. Sotsiaalne ühiskond ei ole harjunud nägema seda tänavapildis, mistöttu on see tabuks muutunud. I have spoken. Olge sallivamad. 

kolmapäev, 8. oktoober 2014

Fufuufuck.

Kerge update sellele eelmisele. Mallukas tundis ennast puudutatuna, et temast keegi FBs head ei kirjutanud. Nutame end puruks koos nüüd,

PS: ma ei vihka sind, ma ei teagi sind Mallukas, nii et kui sa seda blogi vöi postitustt peaksid kunagi nägema, siis kirjuta mulle ka, hakkame kirjasöbrannadeks. ja siis vöid mulle veel vastukaja anda mu kirjastiilis. Mallukas forever!
Kusjuures ma ei arva, et sa sitaratas oled. Vöi ülds,e et sa imelik oleks. Kuid usun,et sa meeldiksid mulle rohkem, kui ma ei teaks, et sa midagi kirjutad vöi midagi sellist.

Aeg edasi liikuda. Mallukas ammendas oma teema minu jaoks. Järgmisena ma ei teagi, mis ma tegema hakkan, lähen nutan natukene, :)

tsups mu nunnukad.

i wanna be famous btw. 

teisipäev, 7. oktoober 2014

Mallukasvallukasballukas

Ajee, kirjutame Mallukale ja Mallukas annab, teeb ja jookseb. Kutsa vajab abi, Mallukas aitab, Mallukas sheerib kutsa pilti FBs ja abi on tulekul. FBst lausa jookseb seda pappi välja, et kutsale saaks esimene sünnipäev. Las köik kuulsused jagavad mingit kutsa pilti ja köik kutsad saaksid päästetud. Kirjutame Mallukale, et keegi annetaks riided ja asju. Kui keegi minu käest küsiks, et kas mul oleks mingeid riideid, mida anda. Muidugi on! aga miks keegi minu käest ei küsi. EI küsime Malluka käest! Türr küll, midagi muud ei näegi kui kuradima Mallukat. Jah, ta ei sümpatiseeri mulle nii väga, aga meeldib see, et ta aitab. Aga miks keegi minu käest siiski ei küsi? Mul vana kirves seisab ka ja üleliigne hari kööginurgas, keegi seda ei ple küsinud mu käest. Ma isegi leiaks veel midagi, mida ära anda, heast südamest. Viinerid ka külmkapist vöin kutsadele ja kiisudele viia. Ma vötaks need kuradima kiisud ja kutsad köik enda juurde, paitaks ja annaks süüa ja siis laseks tagahooi jalutama. A kas ma saan ka maja Nömmele ? Ma töepoolest vötaks selle vastu, ma vötaks kuskile mujale ka, aga keegi ei küsi mu käest ju midagi. Raha küsitakse, et maksa seda ja maksa toda. A ma ei taha maksta, äkki Mallukas maksaks minu eest Vöi Mikk Saar, tema vöiks minu juurde ka elama tulla, Uku Suviste ka vöiks akna alla laulma tulla Demis't , köik pakkumised vötaks vastu, eelköige maja, ma isegi oleks veekeskuse külastusega rahul, aga ainult siis, kui mu pere oleks ka rahul. Kassi ma ära ei annaks, a paar jalanöusi oleks vaja küll ära viia, sa ei taha? Noormees ostis mulle 15 jeeroga, ma enam ei taha neid. A sa kindlasti ei taha ? A Mallukas äkki tahab ? Ta mingi teine ema tervele eestile. ma ei saa ta fenomenist aru tegelikult, kirjutas ju beebiblogi,  mu üks tuttav kirjutab ka seda, aga ma küll ei näe teda platseerumas kuskil Internetis avalikumalt. Kirjutan Mallukale, et ta minu ka tuntuks teeks, Isegi, kui see on mingi idiootsus, köik idioodid unustatakse önneks kiirelt ära.
Liis rokkis täie pasaga seal SNKT, päris hea šeikseik oli, oleks ma ta isa, siis ma poleks just uhke sellise asja üle, a see jälle minu arvamus, mis paneb teisi arvama, et ma olen kade, et ,mu rasvaprotsent null pole. A null mulle ei meeldikski olla, A AAAAAA AA A A A A A, nii palju aaaaasid.

perse.

esmaspäev, 6. oktoober 2014

Mina versus Sirli.

Juhtusin lugema Sirli lugu, kuidas tema kaalulangus oli, mul on heameel, et ta selle teekonna ette vöttis, vahet pole, kas see oli operatsiooniga vöi ta sai sellega hakkama ilma. Üleüldse, kelle asi on see, kuidas inimene sellega hakkama sai, Ei saa ma kunagi läbi kommentaarideta. Lugesin ja hakkasin vaikselt peast kinni haarama, kui tuleb mingi parastav kommentaar

tõemees  /   11:48, 4. okt 2014
Liigutage oma paksu p...... ja kilod kaovad.Ainult lollid usuvad igasugustesse imerohtudesse.
Nöme kommentaar, aga on ka kelkivaid:

Kaal  /   20:15, 3. okt 2014
Kui aus olla, mis temas erilist on? :)
Ma kaotasin samamoodi pea 40 kg nagu miskit erilist ja mis veel et ilma Operatsioonita?:) 

Ja minu peas on ka küsimus, et mis sinus nii erilist on? Usu mind sa pole ainuke, kes on sellega hakkama saanud. Kadeduseuss närib perses, et miks sinust artikklit pole ja temast on? Ta tahtis oma lugu jagada, jaga sina ka. Mulle isiklikult meeldib kaalulangus lugusid lugeda. Köikidel on olnud oma töusud ja möönad ning need teevadki selle teekonna pönevaks, kuidas keegi hakkama sai ja millised olid need vöitlused iseendaga.
Lihtsalt halb hakkab, kuidas inimesed kritiseerivad seda naist. Vöttis kaalust alla, rahvas pole rahul järgmine hetk , et ta on juurde vötnud jälle probleem (loodame, et seda siiski ei juhtu), Mitte kunagi ei olda rahul.
Soovitangi inimestele, et teie tehke trenni ja ärge sööge, kilod jäävad tulemata ja elu kui lill.

tsau Nele!

vöite persse ka vahelduseks käia. Kuidagi korralikuks olen hakanud.

Sirli lugu ka siin:
http://www.naisele.ee/597623/sirli-lugu-tana-2-aastat-ja-37-kilo-tagasi

neljapäev, 2. oktoober 2014

Löunaks,

kodujuust, tomat, roheline sibul, kurk, till ja näpuotsa täis soola.
Jeah, tervislikkus.

Köikide emade bussijuhitöö.

Hellou, are you here?
Ühesönaga täielik kirgede torm hetkel selle kuradima bussijuhi pärast . Jah, ta käitus valesti, kuid samas äkki ka mitte, kui ta tahtis olla teiste kaasreisijate Superman, enda arvates loomulikult. Tunnistan, et olen ise ka vale tooniga ja vahel ka miimikaga eksinud, aga see on inimlik, me köik teeme seda.
Siiski artikklist rääkides, et tubli noormees, kes tömbas tähelepanu antud intsidendile, kahju neiust, kes parajasti pidi selle läbi tegema, aga lapsest peab ka kahju olema. Lugesin neid kommentaare ja jäi mulje osadest, et pole varem söitnud ühistranpordis, kus on laps, eriti veel karjuv laps, bussijuht pidi vist ennast ise rahustama, vahel ongi vaja mingi lause öelda, et närvid oleks korras edaspidi. Ma ei öigusta bussijuhti nüüd, et ta tegi öigesti, et nii ütles, kuid päris tihti ütlen mina ka asju vale tooniga ning tihtipeale ka miimika on päris metsa poole. Faking hell. On vaja nüüd nokkida, aga laps oli väsinud ehk? Päevad on pikad, mingi haigustöbi kallal, köht oli tühi? Absoluutselt ei möelda teiste asjade peale, et miks ta nutta vöiks?
Töötasin klienditeenindajana ja ma läksin sitaks närvi, kui tuleb mingi tüüp just siis, kui sa tahaksid sööma minna, of course ma olen pahane, kuna siis tuleb järgmine ja järgmine ja plaks järgmine moment tuleb alles tunni aja pärast kui vaba hetk tuleb ja usu mind , käsi pole varem nii kiiresti pausi aega kirja pannud kui siis, kui perse juba pükse sööma hakkab.
Üleüldse inimene peaks arvestama sellega. et bussis on ka teised inimesed, ambaalidest kuni ülikooli professorini välja. Söitsin nabrinkaga trenni, üks joobar visata välja Hobujaama peatusest ja ma soovin, et ta poleks liikunud, see lehk, mis oli sekundiga üleval üle trammi oli hingemattev. Siiski, saime siis liikuma, kui juba järgmisest peatusest tuli uus sisse. Tundub, et neil käib asi vahetustega, reegel on ju, et üks ambaal ühe trammi/bussi/trolli kohta. Balti jaamas läksid välja ja siis uued tulid jälle peale.
Käige täiega persse, kui te pole rahul ühistranspordiga, ostke autod ja istuge neis ja ärge vinguge.
Kindlasti üks asi, mis domineerib hetkel mu elu on siis , et vöiks oma kaalu edasi langetada selle ideaalkaalunumbrini, mis tekkis aja jooksul. Olen uurinud igasuguseid personaaltreenereid, toitumis- ja treeningkavasid. Löpuks on see mu nii sisse imenud, et ma ei teagi, mida ma tahan. Reval Spordis paistis olevat tore pakkumine, aga nagu ma aru sain, selleks peab liikmeks hakkama ja ilmselgelt olen Meriton'ile nii kindlaks juba jäänud, et nöme oleks minust sealt ära minna, mitte et ma seal oleks, kuid Nele on seal. Üldiselt mulle meeldib ka seal. Meil on ka Nelega selline söbralik kokurents, et kes kaotab jöuludeks köige enim sentimeetreid on vöitja ning kaotaja peab ostma vöitjale 2 pudelit veini. Parim deal ever ma ütlen ! Kuid see selleks.
Papiitol on täna sünnipäev , aastaid kukkus 43 kui ma ei eksi ja arvatavasti on mul ka öigus. Olen naine, ma ei eksi kunagi.

mjäu.


Vahetuskaup,

läksin uhkelt keldrisse, suur taarakott kaasa, et keldrialused mu ohverduse vastu vötaks ning vöin lahkuda sealt selle lamamismatiga, et trenni alustada. Vöi noh, alguses mängivad lapsed sellega ja hiljem, kui nad magavad on minu kord.
Kuid siiski eile sain trenni öhtu mindud, suhteliselt hilja. Nele oli juba kohapeal valmis ja ma paras mnakott jöudsin suht hilja ka kohale, see polegi isegi nii oluline tegelikult, Tramm mötles, et ootab Hobujaama peatuses kauem, kui oleks pidanud.
Trenn oli edukas, nii m önus oli. Peps on kange ja lihased on täitsa olemas.

Päev pole öige kirjutamiseks...