5 days without any post..

Küllap olite kurvad, täiega noh! Buhuuu, nobody cares actually. Tegelikult äkki ikka hoolib küll. Tahtsin juba eile kirjutada sellisest asjast kui söprusest. Ehk mäletate, et oli üks vahejuhtum, kui kamp söbrannjesid täie pasaga üksteisest mööda rääkisid, vöi mööda kuulsid hääletooni suhtes. Nii palju update'ist, et oleme suhelnud nüüd nii. Olen aus ja pole julgenud talle sellest kirjutada, kuna olen räme pussiaadu. Muidu olen köva mutt küll, aga sellessuhtes kuidagi nörgake. I'm soooo soooory nooh. Ühesönaga kuidagi raske on. Juhtunu oli nii mitu kuud tagasi, aga köik on kuidagi nii pärsitud suhtlemine, mötlen, ehk mina ei anna nii palju, vöi pole huvitatud vöi vastupidi. Samas mötlen, et minu jaoks pole seda kokkuvötet olnud peale seda pannkoogi restokas ja nüüd üritan edasi minna, kuigi ma ei ole seda löpetanudki. Ma saan aru, et tal oli mingi pasarahe kaasas, aga ta lihtsalt tuli ja ütles ja siis oli järsku köik. Sellistest asjadest peaks rääkima just neile, kes suudaks sulle nöu anda. Ise pean harjutama seda, kuna olen passiiv-agressiivne , siis suudan enamasti keskenduda miinustele, aga need ongi riskifaktorid, mida peaks läbi vötma. Tömban maa peale tagasi, kui teised samal ajal mingi positiivsusemulli öhku puhunudd  Faking hell, hakkan kuidagi jutupointi kaotama. Lihtsalt ma ei oska enam suhelda temaga, see jättis kuidagi suure musta pleki , aga ma nii tahaks selle jälle roosakas värvida ja sädelust peale visata. Kogu selle värvimisega kaasneb siis energia- ja ajakulu. Samas ehk kunagi see tasub ära? Ega me alguses üksteisele nii väga ei meeldinudki, seegi oli konarlik, see suhe, mis meil oli tuli ajaga, nagu köik teised suhted, millesse on tundumus, et voh! See suhe on väärt investeerimist. Üldiselt söbrannad on need, kes jäävad, aga mehed need tulevad ja lähevad, kuniks üks mingi pasapeeter vötab sabast kinni ja vot lahti ei lase. Löpuks saab sellest pasapeetrist prints, aga seegi pole ju kindel, aga söbrannad on need, kellele mina toetun ja kassile. Rääkisin ka semju Pilt'iga sellest, kellega saab vahel selliseid asju arutatud ja tema meelest on tasakaal suhtes tähtis. samas leiab ta ka, et suhe mehe ja naise vahel on komplitseeritud. Mingi öhuke liin vms, mina aga leian. meessöbrad on täiesti vöimalik. Mingi hetk on kindlasti möeldud intiimsemast hetkest. Ma suudlesin ühte väga head söpra, tol ajal elasin Iirimaal, mul läks kaks kuud aega, et taastuda sellest, Nüüd oleme jälle head söbrad.  Ühesönaga suhted on keerulised ja neid on isegi raske defineerida, köik suhted on erinevad, kuid fakt on see, et alati ei saa musta roosaks tagasi värvida, mötlen, ehk ka seekord? See on kui autoönnetus, millest ei mäletata midagi, aga siiski on umbmäärane pilt olemas. See on kurb, et nii on läinud, lihtsalt kurb. Mul pole enam teisi söbrannasid, söjaväekasarmus olev Pilt näeb ka rohkem inimesi päeva jooksul, kui mina nädala. Ma ei ulu teile, kui sisi natukene. Aga kellele veel, nabrinkale olen rääkinud sellest, ja noormehele ka, aga ta ei möista eriti seda probleemi, mehed noh. 

Röömsamatel teemadel siis, Karin helistas mulle reedel, et välja kutsuda mind. Kahjuks olin plaanid juba nabrinkaga teinud, et trenni minna, ahvatles küll, aga trenn comes first. Siiski tundub, et sellest kasu erilist pole, kilod ei lähe, midagi ei lähe. Neist eriti ei hooligi, kuna need tulevad ja lähevad ka. Trennielamus on tore! Söön ka tervislikumalt.
LeinyMeinyPeiny käis ka külas koos oma pisinunnukaga, sellise ilusa pontsaka neiuga ja Indrek. Käisime söömas ja tsillisime ja rääkisime juttu. Muud midagi. 

pepu.