sitakeerised.

Istun jälle siin baaripuki peal ja avastasin eile vöi üleeile, et üks tool hakkab lahti kooruma. Tundub, et 50 eurot on kuskile järgmine kuu kindlustatud. Vöin teha ka korjanduse, et mul endal parem tunne oleks, et keegi siiski hoolib minust. Lugesin ka uudistest, et miinumpalk töuseb mingi 20 eurtsi vörra, aga tänud riigipead, ega meile ei olegi vaja neid tuhendeid, mis teie rahakotti paksuks teevad, muidugi mitte, me toitume mullast ja öhust, armastusest piisab. Möni peab kuradi kaks eurot laenu vötma, et isegi kuradima sitane kook laua peale saada sünnipäeval, aga te ei saaks vist enda klassile kohast šokolaadibatooni. Peab vist möttet korraks Tom&Jerry peale suunama, muidu ei jää sellest ilusast klaviatuurist midagi alles. Peab nuppe sööma hakkama, et hing sees püsiks. Ikkagi, mida inimesed seal ägedates ministeeriumites mötlevad, las kuradi tavarahvas kraapiku raha vaevaga kokku, aga las ma klöpsutaks kingi 8 tundi, tähtis nägu peas, parfüümipudel tühjaks sirtsutatud enda peale. Ma ei ole pahane ega vihane, kuid lihtsalt ma ei saa aru, kas töesti mitte midagi ei saa teha, et ka meil, tavaeestlastel, oleks normaalne eluväärtus? Mingi tropp vöetakse riigikogust kinni, miljoneid makstakse. Okei, ratturid, mul on heameel, et te koju jöudsite, aga kambaväärtus oli 2miljonit eurot, ja palju teid oli, mingi 7 ? Ühe inimeseväärtuseks saan siis 28571 eurot komade ja kopikatega, terve aasta vältes 2380 eurot kuu, teeks järeldused, et sellise raha kuus ma ei oskaks midgai peale hakata, ostaks korteri ja möllud, paar maja kassidele ja koertele, ah savi, vötaks isegi paar ministripaarikest enda korterisse ja lüpsaks tühjaks. Mida ma räägin, jumala sassis peast, seda ei juhtu! Tänan, kes kaasa elasid, vöi usun, et kirjutan endiselt öhule...
Keegi vöiks nii tore olla ja siis ahju kütte panna, jöuludeks soovin kaalu ja uueks aastaks palju önnitlusi, önnistusi ja köike, mida maailmal mulle pakkuda on, eriti sööks tuvi jöulupraeks! Siga hakkab kuidagi tüütuks saama. Paluks ka vabatahtlikke mind transportimaks Amblasse, läheks külastaks vanaema ja aitaks tal köik puud sisse tassida ja hetkel saab veel riisuda. Olen armas neiu ja tahaks elada maal, aga linnamelust ei suuda ma eemalduda, maal saaks liiga palju kasse ka vöetud arvatavasti, kopp ette saab, vöib välja visata. Vösa-Petsi vöib ka külla kutsuda ja kurta selle üle, et mul on kaevus hea vesi näiteks, et jagaks köigiga, tropidnokudnukud.