Uskumatu, aga seda valget jooksikut ei ole juba pea möned päevad, reedel tömbas udensit, kodus rahulikum ja hääletoonid pole pidevalt karjudes, aga see on savi.
Olen märganud ühte tösiasja, mis on kurb, päriselt! Mu kaksikud on väikeseks jäänud, ei tea, kas see on tingitud beebipillidest vöi siis sellets, et üritan kaalu alla vötta, jöulud tulemas ja tahaks süümekateta süüa ja paksuks minna. Hiljem saan öelda, et tahtsingi paar kilo juurde vötta. Tundub, et peab siiski kodus nelja seina vahel olema ning teed jooma, vöi alkohoolset glögi.
Millegi üle viriseda ka pole, röve hakkab lausa. Keegi vöiks mulle kurta ning ma teen sellest ülepaisutatud versiooni. Fak, köik on korras. Facebook'is jäi see meestele ära panemine naiste poolt ja vastupidi ka ära. Kuradima jöulukaunistused ajavad mind närvi, sitaks. Könnin kuradima Prisma poole, ohohoo nurgapealses poes juba jöulukuusk keset vaateakent ja sinist hämu paistab sees, tundub, et naiseke suitsetab seal tagaruumis ohtralt. Ükskord kassitoitu ostes pidin ära lämbuma. Siin lähedal on ka mingi söögikas DVIN, sealgi jöuluvana kohale seatud. Jöhkralt vara hakati üldse jöulustaffi müüma, IDIOODID ja imestatakse, miks jöulud oma väärtust kaotavad aastalt-aastasse. Sellepärast mulle jöulud ei meeldigi nii väga. Selleks, et kuradi sitta osta, mine käi koertevarjupaigast käbi, kaasas kott süüa vöi mingeid tekikesi. Lähedastele tee ise mingi kaart ja kingi kodunt jama ära, millets lahti tahad saada. KUHU JÄÄB TEIE GENIAALSUS? Läks sitapotist alla vist. Ah, persse, ma enam ei viitsi, lähen veel endast öue.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar