Tundub, et See pole beebi, vaid mingi beebiterminaator. Karjub karjub, kütan putru sisse helikiirusel, lusika järel lusikas, ikka karjub. Löpuks viimane amps, ta vait kui sukk , näpib oma mänguasja nohistab nina. Tundub, et ta on terve maailma nohu endale saanud, ennist vähemalt mingi 5 cm šljopa rippus ninast välja, veetlev vaatepilt! Küll lastevanemate elu on ikka märkimisväärselt vahva. Tavaliselt üritad ära joosta okse eest, aga nüüd lausa sööstad selle poole, et vältida igasugust kontakti, mis vöib puudutada mööblit. Laps nutab jälle, süda läheb härdaks, hakkan ise juba ntuma, kuna laps nutab ja midagi ei oska teha, emale oleks ka nöme helistada, küllap isegi ta imestaks, miks ma nutan veel rohkem, miks ma helistan.
Kassiprobleem on hetkel väiksem asi, millega vöitlen. Sain elukaaslase nöusse, et loobume kassidest. Ostsime uued nahast baaripukid, aga väiksed täkked on juba peal. Kahju hakkab mööblist ja mul pole nii palju kannatust, et oodata kuna see "beebiiga" mööda tal läheb, lisaks kassidel pidavat kirbud käima 3 korda aastas, tänan ei. Ma ei ole hoolimatu kasside suhtes, aga siiski pean vaatama asja mitmest vaatevinklist, mulle töesti meeldib, kui üks kassidest mu peale magama tuleb ja nurru lööma hakkab.. Siiski käputav 9 kuune noormees, kellel ei saa kogu aeg silma peal hoida kipub kröbinaid sööma ja kassidele vahel haiget tegema, kuigi miisunaatorid ei tee talle midagi. Kröbinaid pliidile ka panna ei saa, kui seda kütma hakata, siis kassid ei oska isegi arvata, et see vöib kuum olla. Lihtsalt on parem, kui nad ära lähevad, kahjuks. Ma töesti vötaks köik varjupaiga kassid ja koerad enda juurde, aga füüsiliselt on see vöimatu.
Aitab kassidest ja nohisevatest lastest, see on köigi tulevik, ainult valitud inimestel on vöimalik seda vältida, vöi mehed, kes on ära jooksnud vöi naised, kes jooksevad ka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar